Kuna meie kool asub Tallinnas, siis on ka vigade kirjeldusel lähtutud peamiselt
Tallinna linnaga seonduvast.

NB! Alltoodud temaatikast ei pruugi aru saada esmaste juhilubade taotlejad.

SÕIDUEESÕIGUSE KASUTAMINE JA TEEANDMINE

 
Teeandmisel ristmikul sõidueesõigust omavale sõidukile tavaliselt vigu ei tehta.
Erandiks on reguleerimata samaliigilised ristmikud, kus kehtib ”parema käe reegel”.
Põhjused:
arvatakse ekslikult, et samaliigiliste ristmike ees peab olema vastav hoiatusmärk. Ei pea. Kui on tegemist samaliigiliste teede alaga ja selle alguses vastav märk, eksitakse vähem. Rohkem eksitakse siis, kui on tegemist ühe paremalt suubuva haruga. Kõige rohkem eksitakse kohtades, kus enamus ristmikke on eesõigusmärkidega tähistatud, mõni üksik aga mitte.

Kuidas toimida?
Kõigepealt tuleks teada, kus nad võivad paikneda. Tallinnas liigeldes olen märganud, et samaliigilisi ristmikke pole:
-         teedel, kus toimub trammi- või bussiliiklus.
-         ühesuunalistel teedel
-         kui teel on rohkem kui üks pärisuunaline sõidurada
-         tiheda liiklusega teedel

NB! Ärge laiendage neid tähelepanekuid teistesse linnadesse või riikidesse!

Kui sõidate Tallinnas võõras kohas, ja tegu pole eelpool nimetatud teedega, tuleks olla väga tähelepanelik ja jälgida kõiki ristuvaid või suubuvaid teid. Kui ”Anna teed” märk on ühel pool teed, siis on see ka teisel pool. Kui aga pole, on ristmik samaliigiline. Eriti tähelepanelik tuleks olla seal, kus kiirust on piiratud 30km/h.
Veel üks tüüpiline viga: samaliigilist ristmikku küll märgatakse, kuid ületatakse liiga kiiresti. Tegelikult pole ju vahet, kas te sõidate varjatud nähtavusega ristmikult välja peateele või samaliigilisele ristmikule. Võite mõelda, et viimasel juhul peate jälgima ainult parempoolseid sõidukeid. Vale mõte! Kõigepealt vaadake ikka vasakule. Kui teile vasakult poolt otsa sõidetakse, ei ole sellest teadmisest, et teil eesõigus oli, hiljem kasu.

Teine probleem on jalakäijate eesõigusega.
Tavaliselt märgatakse vöötraja ees seisvaid jalakäijaid, kuid teed ei anta ja seda järgmistel juhtudel:
-         jalakäija seisab vasakul pool teed (LE ei tee vahet, kummal pool ta ootab)
-         jalakäijaid on üks ja teie taga sõidukeid pole. (Eelnevaga sama seletus).
-         teile tundub, et jalakäija ei taha teed ületada. (Ehk ei tahagi, aga kuna seda ei saa hiljem tõestada, andke talle võimalus.
-         ringristmikult välja sõites, eriti kui vöötrada asetseb vahetult peale väljapööret ja jalakäija seisab vasakul pool teed. Kehv olukord. Kui vöötrada puuduks, tuleks teil samuti väljapöördel teed anda. Sel juhul aga teed ületavale, mitte aga ka teeületusvõimalust ootavale jalakäiale.

Kuidas toimida?
Püüdke ootavaid jalakäijaid  märgata võimalikult vara. Nende olemasolul sujuvalt pidurdada, jälgides tagantsõitjaid. Kui on tagant otsasõidu oht, ärge peatuge. Ringristmikul ei pruugi eksamineerija auto alati teie taha jõuda. Mingil juhul ärge tahavaatamata järsku pidurdage. Teie kaelalülid ja selgroog on tunduvalt tähtsamad kui eksami tulemus.

Veel üks eesõigusega seotud olukord, mida olete autojuhina  kindlasti kogenud.
Teil on teeandmiskohustus. Liiklus aga tihe. Keegi mõistev juht loobub oma eesõigusest, andes sellest tulede vilgutuse või käeviipega märku. Te tänate käeviipega juhti, veendute ohutuses ja sooritate pöörde.
Eksamil on aga peas mõte eksamitulemustest, te hakkate kahtlema ja ei sõida. Tekib n-ö. piinlik, ehk rumal olukord, kus eesõigust omav juht takistab asjatult tagantsõitjaid.
Saades sellest aru, hakkate sõitma. Samal ajal hakkab liikuma ka eesõigust omav juht, kuna te võimalust kohe ei kasutanud. On tekkinud ilmne ohuolukord.

Kuidas toimida?
Arvan, et toimige nii, nagu tavaliselt sel puhul tehakse. Eksamineerijad peaksid sellest aru saama. Kui te olete aga kõhelnud ja ei ole koheselt liikumist alustanud, siis oodake, kuni eesõigust omav juht ära sõidab. Teatavasti otsest kohustust eesõiguse üleandmist ära kasutada ei ole.

MOOTORRATTA PAIKNEMINE SÕIDUTEEL

Te teate, et mootorratas peab sõites paiknema raja keskel. Enamasti seda ka tehakse, kuna Euroopas tegutsevad motokoolid nii õpetavad. Ameerikas õpetatakse mootorrattureid sõitma nihkega vasakul, s.t. rajal paikneva auto mõttelises vasakute rataste jäljes. Nende eripaiknemiste plussidest ja miinustest räägime kursustel. Eksamil sõitke raja keskel. 

Siin aga tehakse väga tihti üks oluline viga. Tallinnas on kohti, kus märgistatud sõiduraja laius on üle kahe korra laiem minimaalsest lubatust, seega ei saa neis kohtades mootorratturi raja kasutamise põhimõtet ”hõiva rada täielikult või vabasta see” rakendada.

Kuidas toimida?
Tavalaiusega raja puhul sõitke raja keskel. Laia raja puhul sõitke nihkes paremal sellise arvestusega, et auto ei saaks mingil juhul teist paremalt mööduda.

On ette tulnud juhuseid, kus õpilane eeltoodud valet paiknemist põhjendab sellega, et pärisuunalisi radu oli tema arvates kaks. Sellisel juhul aga peaks tee keskel olema kahekordne pidevjoon.

Vasakpööretega kahesuunalise teega ristmikel enamasti vigu ei tehta. Juhid on autoga sõites harjunud üsna täpse paiknemisega, sest vastasel korral blokeeritaks mõningatel juhtudel tagumiste liiklejate parema- või otsesuunaline liiklus. Vigu on tehtud väga kitsastel tänavatel. Seda ainult seetõttu, et tahetakse eksamil täpse paiknemisega n-ö. üle pingutada. Tulemuseks on aga tihti see, et mootorratas asub enne vaskapööret sõidutee keskel. Seega on aga pool mootorratast koos juhiga vastassuuna vööndis.

Kuidas toimida?
Kitsastel tänavatel, mille kogulaius on on 6m või veidi enam, ärge enne vasakpööret külgsuunalist nihet tehke.
Enda praktikas pole olnud ühtegi juhust, kus eksamineerija oleks sellistel juhtudel paiknemise kohta etteheiteid teinud.Vastupidiseid aga küll. Kui paiknete kas või osaliselt vastassuunas, võib eksamitulemus olla negatiivne.
Kitsale teele on autodel raske pöörata. Eriti siis, kui keegi sealt välja sõidab. Tihti näeme, et paljudel juhtudel, kui tegu on autodega, loobub peateel olev sissepööraja seetõttu oma eesõigusest.
 
Paremasse pöördesse minnakse enamalt jaolt samalt sõidujoonelt, kus enne pööret sõideti, kuna nii meil enamasti sõidetakse. Eksamil loetakse seda veaks.

Kuidas toimida?
Nihkuge enne pööret paremale, seda eeskätt suuremõõtmelistel ristmikel. Vahe parempoolsest sõidutee servast ei tohiks olla üle meetri. Eks see nõue ju eeskirjades seetõttu on, et kaherattaline sõiduk ei mahuks teist samal ajal paremalt poolt otse sõitma.  Üheks põhjuseks, miks meil juhid enne paremat pööret ümber ei paikne, ongi ehk see, et paarkümmend aastat oli vahepealset aega, kus mootorratturit kohtas tänaval väga harva. Nüüd on neid suviti küllaltki palju ja iga järgneva suvega üha enam. Seal, kus vähegi sõitma mahub sõidetakse ja tihti lisaks veel küllaltki kiiresti.

Mõneti üllatav on see, et kogenud juhid teevad ühesuunaliselt teelt vasakule pöörates paiknemisvigu, sooritades pöörde paremalt rajalt. See on tõeliselt ohtlik manööver ja seda eeskätt tiheda liiklusega teedel. On oht, et vasakul rajal otsesõitev auto ei jõua pidurdada ja teist üle sõidab.

Üheks põhjuseks, miks valesti pööratakse võib olla see, et juht ei märka pööret sooritades märki ”Ühesuunalise tee algus”.

Miks?
Autoga pöörates paistavad asjad veidi teisiti kui mootorrattalt (sõiduautos ei istu te samal kõrgusel, auto ei ole pöördel kaldes, autoga pole kukkumisohtu, autos ei kanna te kiivrit).

Lähenedes märgile ”Sõit ühesuunalisele teele”, võib paljudele tunduda, et edasine eksimine on võimatu. Paistab märk ju nii kaugelt, selgelt ja sõidusuunaga risti. Tegelikult ei ole asi märkamises. Enamikel juhtudel asetsevad märgid ”Anna teed” ja ”Sõit ühesuunalisele teele” ühe posti küljes. Teeandmiskohustust täidavad aga kõik. Samas ei pöörata ka ühesuunalise tee vastassuunda. Põhjus on ilmselt selles, et kui eelnev teeandmiskohustust nõudev märk ei oma pärast ristmikule välja sõitmist enam tähendust,  unustatakse see kohe, et keskenduda järgnevate liikluseks vajalike objektide järgimisele. Kahjuks unustatakse koos nimetatud märgiga ka edaspidi vajalik ühesuunalisele teele osutav märk.

Kuidas toimida?
-  kui sooritad mingile teele pööret, liiguta hetkeks pead, et näha visiiri vaateväljast väljajäävaid võimalikke liiklusmärke.
-  lähenedes risti asetsevale ühesuunalisele teele keskendu vastava osutusmärgi meeldejätmisele, sest 90% on järgmine pööre, mida sult järgmisena nõutakse, vasakpööre.
-  ära unusta, et ühesuunalisel teel ei ole mõjupiirkonda, s.t. mingi ristmik ei tee ühesuunalist teed kahesuunaliseks. Ühesuunalise tee lõpetab ainult sellekohane märk.
-  pöörates ühesuunalisele mitmerajalisele teele, pööra head tava silmas pidades ikkagi paremale rajale, v.a. juhul kui teilt ei paluta eelnevalt kahte järjestikust vasakpööret.

Sõiduraja valik pööretel
Tavaliselt lähtub juht sõiduraja valikul isiklikest kogemustest, mis tulenevad planeeritud sõidumarsruudist. Kuigi ARK sõidueksami vastuvõtutingimused näevad mõnedel juhtudel ette marsruudi eelnevat kooskõlastamist eksamineerijaga, on praktikas enamasti sellest loobutud. Põhjuseks võib olla suur arvuline vahe esmaste juhiloataotlejate ja täiendõppe teel kategooria lisandumist taotlevate isikute vahel. Algaja juht, paljudel juhtudel ka juhiluba omavad isikud, ei tea Tallinna tänavaid peast. Seega toimub eksamisõit enamasti nii, et tagasõitev eksamineerija annab eessõitvale mootorraturile peamiselt pöördekorraldusi. Korralduse puudumisel sõidetakse otse. Juhul, kui liikluskorraldusvahendid määravad üheselt mingi kindla pöörde, korraldust ei anta. Pöördekorraldused antakse enamasti ükshaaval. Mõningatel juhtudel öeldakse ette kaks järjestikust pööret. Näiteks ”Pöörake ristmikult paremale ja kohe sellele järgnevalt ristmikult vasakule!”. Kaks järjestikku pööret öeldakse alati teatud tagamõttega ja need oleks:
-         kontrollida eksamineeritava oskust valida õige sõidurada nii enne kui ka pärast pööret, lähtudes ratsionaalsusest ja ohutusest.
-         kontrollida eksamineeritava oskust enda tegevuse mõistetavaks tegemisel teistele juhtidele

Kuidas toimida?
-         kuuldes kahe järjestikuse pöörde korraldust olge väga tähelepanelik. Kontrollige esmalt liikluskorraldusvahendite abiga pöördesse minevate sõiduradade arvu. Kui neid on mitu, valige õige rada.
-         pöördest väljumisel valige edasisest marsruudist sõltuvalt kas vasak-või parempoolne rada.
-         suunduge valitud sõidurajale võimalikult otse. Sellise sõidujoonega teete teistele juhtidele oma rajavaliku üheselt ja selgelt mõistetavaks.
-         kui pärast kahelt rajalt kõrvuti pööret on kolm pärisuunalist sõidurada, ärge valige keskmist, see on ohtlik ja enamasti ka mõttetu. Juhul, kui te seda mingil põhjusel teete, olge väga ettevaatlik, sest teiega kõrvuti pöörav juht võib valida sama raja.
-         kui sooritate vasakpööret mitmerajalisele teele ja vastassuunast võib samaaegselt parempööret sooritada, ärge pöörake julgelt vasakpoolsele rajale, eeldades, et parempööraja sinna ei sõida. Ärge liikluses eeldage midagi, vaid olge pöörates ettevaatlik. Parempööraja võib valida mis tahes sõiduraja, teil on igal juhul teeandmiskohustus.
Märkus: sõiduraja vaba valik ei kehti kõikides riikides. Vanasti ka meil mitte. Raja vabalt valiku eeliseks on ratsionaalsus marsruudi valikul ja liiklusohutus peale pööret. Sundpööramise (parempööret tehes paremale ja vasakpööret tehes vasemale rajale) eeliseks on liiklusohutus pöörde sooritamisel ja liiklusläbilaskevõime suurenemine ristmikel.

Sõiduraja valik otsesõidul
Esialgu tundub, et sellega asulateel probleeme ei tohiks tekkida. A-kategooria sõidukiga tohib seal kasutada ükskõik millist pärisuunalist sõidurada.
Probleemid tekkivad siis, kui te kasutate otsesõiduks pikemat aega vasakpoolseid sõiduradu. Lubatud suurim kiirus asulateel on teatavsti 50km/h, seda te ületada ei tohi. Paraku on aga liiklusvoolu kiirus vasakpoolsel rajal suurem. Teie taga sõitjad hakkavad reastuma paremale rajale ja teist sealt mööduma. See on liiklusrütmi häirimine ja seega ohtlik.

Kuidas toimida?
- ära sõida ilma mingi põhjuseta vasakpoolsel sõidurajal. Kui sa seda tegid, ära hiljem õigusta ennast väitega, et LE järgi on see lubatud ja teised, kes  paremalt möödusid, rikkusid eeskirju. Eksamineerija kohustuseks on hinnata  lisaks sinu LE nõuete täitmisele ka sõitu liiklusohutuse seisukohast lähtudes. Teiste juhtide sagedased ümberreastumised sinu tõttu liiklustihedal teel tekitavad ohuolukordi.
-kui sõidad, ära tegele mõttes teiste liiklejate võimalike LE rikkumistega, kui viimaste tegevus ei kutsu otseselt esile sinu kiiruse või sõidujoone muutust. Keskendu endast sõltuvale liiklusohutusele.
-kui oled saanud eksamineerijalt pöördekorralduse, ära oota ”paremaid aegu” vaid reastu esimesel ohutul võimalusel.

Näide: juhikandidaat sõitis Sõpruse puiesteel suunaga Mustamäe poole ilma vähimagi põhjuseta kiirusega 45 km/h. Liiklusrütm antud teelõigul oli häiritud. Pööranud ringristmikult Nõmme poole, andis eksamineerija aegsasti korralduse pöörata Nõmme keskuses asuvalt reguleeritud ristmikult vasakule. Eksaminant andis peaga noogutades märku korralduse arusaadavusest, praktilist tegevust ümberreastumise näol aga ei järgnenud. Mäest üles jõudnuna ei olnud reastuda enam võimalik, kuna eelnevalt piiratud vaatevälja alal oli vasakpoolne rada juba hõivatud.

LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

Liikluskorraldusvahenditest puututajse enim kokku fooride, liiklusmärkide ja teekattemärgistega.

Foorid
Kõige enam vigu tehakse foori kollase tule ajal ristmikule sõites. Tuletaksin siinkohal meelde, et meil kehitivate seaduste järgi ei ole kollane tuli mitte mingi ebamäärane punase ja rohelise tule vahel asetsev moodustis vaid keelav tuli.

Kuidas toimida?
Kui sõites märkate, et fooris hakkas vilkuma roheline tuli, siis loobuge meil enamike juhtide tüüpmõttest ”kas ma jõuan veel üle?”. Asendage see mõttega ”kas ma jõuan sujuvalt peatuda?” Kui ei jõua, ületage ristmik. Peaaegu alati jõuate te ristmikule sel juhul enne kollase tule süttimist. On muidugi ka erandeid, kus stoppjoon on enne ristmikku, foor aga peale ristmikku, näiteks Sõpruse ja Tedre tänava ristmik, aga sarnaseid  näiteid on vähe.

Punase tule kartus pöördel.
Aegajalt tuleb ette olukordi, kus ristmikel, vahetult pärast pöörde sooritamist, nähakse enda ees foori punast tuld ja jäädakse ekslikult selle taha seisma. Samas seisavad külgsuunalised sõidukid stoppjoone taga, mis asetseb enne ristmikku. Antud kohti on väga palju, näiteks peaaegu kõik Vabaduse puiesteele suubuvad tänavad. Asi on ehk selles, et antud näite puhul LE juhi tegevust üheselt ei määra. P.166 tegeleb veidi sarnase olukorraga, aga seal on räägitud rohelise tulega ristmikule sõitmisest, ehk siis ristmikega, millede kõikidele ristmikule suubuvatel teedel on foorid.
P 166 algab: ”Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest...”
Sama tegevust tuleks kasutada ka n-ö. osaliselt reguleeritud ristmikel, kus enne väljasõitu foor puudub. Seda peetakse loomulikuks, kuna stoppjooned, mis asetsevad külgsuunalistele juhidele enne ristmikku selleks ju ongi, et võimaldada tiheda liikluse korral peateele väljasõit.
Võrdluseks võiks tuua pideva- ja kakendjoone ühendiga teekattemärgise. Märgist tohib ületada katkendjoone poolt.  Lause ”Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu- või ümberpõiget lõpetades” lisati liikluseeskirjadesse alles hiljaaegu. Loomulikult ei jäänud ka varem keegi möödasõidul vastassuunda sõitma, seniks kuni pidevjoon tema poolt lõppes.

Kuidas toimida?
Kui lähenete pööret kavatsedes ristmikule ja pöördest väljumisel põleb teile punane tuli, siis olge väga tähelepanelik:
-         jalakäijate suhtes, sest enamasti on ristmikule paigaldatud sellistel juhtudel jalakäijate foor, kus viimastele põleb lubav tuli.( Teed ületavatele jalakäijatele tuleb pöörde sooritamisel ka muudel juhtudel teed anda.) Jalakäijate olemasolust ja võimalikust astumisest sõiduteele jõua selgusele juba enne väljapööret ristmikule, et neile teeandmisel võiks planeeritult peatuda. Pole üldse huvitav, kui märkad neid viimasel momendil, vahetult kaldes ja juhtraud viltu ning siis järsult pidurdad.  Tead ju küll, mis sellele järgneb. Lisaks eksami negatiivsele tulemusele pead sa veel paljude autojuhtide silme all demonstreerima oma mootorratta maast ülestõstmiseoskust, andes viimastele põhjust aruteluks teemal  ”motokoolituse tase Tallinna autokoolides”.

Märgid
Kui ”Anna teed” märgi nõudeid täidavad kõik, siis mõningaid probleeme on märgi ”Peatu ja anna teed” (kõnekeeles stoppmärgi) nõude täitmisel. Tihti toimitakse järgmiselt: lähenedes ristmikule võetakse kiirus minimaalseks, veendutakse ohutuses ja ületatakse ristmik. Sarnase tegevuse puhul võib eksami koheselt mittesooritatuks lugeda.
Asi ei ole vaieldav. Nagu ei ole mõistet ”peaaegu rase”, ei saa ka öelda ”peaaegu peatusin”. Te kas olete peatunud või mitte.

Kord pärast õppesõitu, kui olin teinud õpilasele sellekohase märkuse, püüdis viimane seletada, et ta peatus. Küsimusele, kas ta toetas jala maha, oli vastus eitav. Palusin tal veelkord peatuda, tingimusel, et ta jalgu jalatugedelt ei eemalda. Peale mitut nurjunud katset oli ta sunnitud tunnistama, et antud juhul ta ei peatunud. Teoreetiliselt on see võimalik, aga mitte raske tänavasõidu mootorrattaga, ammugi veel sõiduõpilasel.

Kuidas toimida?
Lähenedes ristmikule, mille ees on antud märk, peatuge võimalikult täpselt ristuva sõidutee serva ees. Seda isegi siis, kui ohutus oleks tagatud ilma sõiduki täieliku seiskamiseta,  näiteks lähenedes mööda Kotka tänavat Tondi raudteeületuskohale sel ajal, kui tõkkepuud on suletud ja külgsuunalised sõidukid seisavad.

Muude liiklusmärkide nõudeid, kui nad on märgatavad, enamasti täidetakse. Probleemsemateks kohtadeks on olnud:
-         liiklusmärk ”Suunad ja rajad”  Mercedes keskuse parkla sissesõidu ees, Pärnu maanteele ülessõidu tee keskel. Märk asub küllalt kõrgel ja seda võib märgata vaid pöörde lõpuosas üles vaadates.  (Kuna muude üles-või allasõiduteede keskkohtades liiklusmärke ei kohta, ei tulda selle peale, et neid sealt otsida.)
-         parempöördel Sõpruse puiesteelt Sütiste teele (Statoili bensiinijaama juures). Pöörates veidi suurema raadiusega võib sattuda tankla sissepöörde rajale.

Kuidas toimida?
Nende mõningate kohtade pärast ei maksa veel pöördel (kaldes) sõites taevasse vaadata.
Silmaspidades põhitõde ”juht sõidab sinna, kuhu vaatab”, võid nii sõites sinna ka sattuda, paremal juhul Kiirabihaiglasse. Parem on need mõned kohad, kui te neid ei tea, eelnevalt autoga läbi sõita ja meelde jätta.
On veel märke, mis ei asetse küll pöördel, kuid suviti puulehtedega eemaltsõitjale varjatud. Näiteks Õie tänavalt üle Vabaduse pst. P.Kerese tänavale või siis Tehnika tänavat mööda Balti jaama poole sõites (Tehnika-Paldiski mnt. ristmik). Eksimise võimalust suurendab asjaolu, et mõlemal antud juhul tuleb otsesõiduks reastuda vasemale pärisuunalisele rajale.

Teekattemärgised
Teekattemärgiste korral tehakse vigu pidevjoone ületamisel. Pidevjoont kasutatakse sõiduradade eraldamiseks küllalt harva, vahetult enne suuremaid ristmikke ja mõningaid ülekäiguradu, kuna LE ei keela reastumist ei ristmikel ega ülekäiguradadel, samuti vahetult enne neid. Miks eksitakse? Põhjuseks on ilmselt otsustamatus õige sõiduraja valikul enne ristmikku.
Muudel juhtudel ei märgata seda ehk seetõttu, et reastumisel, kui küllaltki ohtlikul manöövril tiheda liikluse korral, asetatakse põhirõhk enda otsesele ohutusele.

Kuidas toimida?
Olles saanud pöördekorralduse, tegutsege kohe. Ärge jätke reastumist viimasele momendile, siis võib olla juba hilja. Muudel juhtudel, kui kõik ülejäänu tehtud (teiste sõidukite kiiruse-kauguse hindamine, kiiruse sobitamine naaberraja liiklusvooluga), heitke viimane pilk ka teele, kontrollimaks teekattemärgist.

NB! Reastumisel ärge usaldage ainult tahavaatepeegleid vaid kontrollige kiire peapöördega ka ”surnud nurgad”. Kindlasti on teil autoga sõites ette tulnud olukordi, kus laiemate sõiduradade ja teatud külgsuunalise paiknemise korral on mõni sõiduk peegli varju jäänud. Arvestage sellega, et kui sõiduauto külgmiste tahavaatepeeglite vahe on ligikaudu 2m, siis mootorrataste puhul enamalt alla meetri. Lisaks ei paikne te tee seisukorrast sõltuvalt alati sõiduraja keskel. Seega on oht teie suhtes teatud nurga all asuvaid sõidukeid mittemärgata tunduvalt suurem kui autoga sõites.

Mõningaid probleeme on esinenud ka parklates. Diagonaalselt üle parkimiskohti tähistavate joonte tavaliselt ei sõideta.
Ette heidetud on parkimist.
Näide praktikast: sisenesime, juhikandidaat mootorrattal ees ja eksamineerija autoga taga ARK parklasse, et lõpetada linnasõidu eksam. Anti parkimiskorraldus. Parkimiskohad olid hõivatud peale kahe pikuti järjestikku asuva koha. Eksamineeritav võttis vastu loogilise otsuse. Ta sõitis esimesest parkimiskohast üle ja parkis mootorratta järgmisele parkimiskohale, võimaldades seega eksamineerijal parkida mootorratta taha. See tegevus loeti aga veaks, kuna LE kohaselt tohib parkimisjooni ületada ainult manööverdamisel. Antud tegevus selle alla ei kuulunud.

Kuidas toimida?
-         pargi mootorratas sõidusuunast lähtuvalt esimesele pikutiasetsevale parkimiskohale.
-         ära vaeva pead, kuhu ja kuidas sinu taga sõitev eksamineerija auto pargib. Loodetavasti tuleb ta sellega toime.
-         parkimiskohalt väljudes ära sõida tagumiselt parkimiskohalt otse üle esimese. Tagurda mootorratas käekõrval parkimiskohalt välja. Seejärel istu sadulasse ja alusta sõitu.

SUUNANÄITAMINE

Põhivead:
-         reastumisel näidatakse suunda liiga hilja. Suunanäitamise õigeaegsus reastumisel näitab ära selle, kuidas senini autoga sõitnud olete. Paljudel käib paraku suunalüliti ja roolipööre samaaegselt- märguanne juba õnnestunud manöövrist.

-         enne pöördeid ristmikul näidatakse suunda liiga vara. Liiga varajane suunatule näitamine on ohtlik kohtades, kus enne ristmikku on tanklasse või parklasse sissesõiduteed. Sealt väljuvad juhid ei pruugi teie mõtteid lugeda. Arvates, et te pöörate teega külgnevale alale, võivad nad teile ette pöörata.

-         suunatuli unustatakse välja lülitamata. ( Kaasaegsetel autodel seda probleemi pole.) See nõuab lihtsalt harjumist, sest suunatule kontrolllamp on päikesega halvasti nähtav.

-         ristmikel, mille ees peateemärk ja selle juures lisatahvel ”Peatee suund” mööda peateed sõites, ei näidata tihti suunatuld.

Kuidas toimida?
-         jätke meelde, et suunatule õigeaegsus on mootorratturi jaoks väga oluline. Kui autod külgepidi kokku sõidavad, on see väike plekimõlkimine. Kui teie aga autoga kokku sõidate, siis kukute sõiduteele. Edasine oleneb juba paljudest teguritest: teie turvavarustuse kvaliteedist, teiste sõidukite paiknemisest antud hetkel, nende juhtide reaktsioonikiirusest jne. Seega näidake suunda aegsasti enne reastumist.

-         enne pöördeid jälgige, et te ei eksitaks suunatulega teega külgnevatelt aladelt väljapöörajaid. Kui pööre ristmikult toimub mitmelt rajalt, ärge lülitage suunatuld sisse enne ristmiku ees olevaid sõiduradu eraldavat pidevjoont. Teised võivad arvata, et tahate rada vahetada. Vasak suunatuli lülitage veidi varem sisse sel juhul, kui mitmerajalise tee puhul pole ristmikul sõidusuundi radadelt ette määratud. Vastasel korral jäävad teie taga olevad otsesõita soovijad tiheda liikluse korral teie taha ”lõksu”.

-         suunatule väljalülitamise meelespidamine nõuab harjumist. Vähimagi kahtluse korral võite väljalülitamise nupule vajautada. Midagi ju ei juhtu, kui suunatuli juba välja on lülitatud.

-         kui sõidate peateel, mille suund ristmikul muutub, näidake suunatuld. Peateel ja suunatulel puudub liiklusalane seos. Esimene tegeleb eesõigusega, teine kuulub juhi märguannete hulka.

ÕUEALA

Mootorrattaeksamil sõidetakse õuealal küllaltki harva. Mõningaid probleeme on siiski tekkinud.

Millegipärast  arvatakse tihti, et lubatud suurim kiirus õuealal on 30km/h. Ilmselt seetõttu, et number 30 esineb sageli mõjuala märkidel. Kui õueala rajoon koosneb tänavatest (nt Rahumäe surnuaia ja Raudtee tänava vaheline ala), siis enamasti ”parema käe reegli” vastu ei eksita. Kui aga satutakse majadevahelisse elamurajooni, siis küll.  Põhjus võib selles olla, et kohalikud sõidavad seal n-ö. oma süsteemi järgi - kvartalit otse läbivad teed on ”peateed”, ülejäänud,  majade vahelt sinna suubuvad aga” kõrvalteed”. Praktiliselt see süsteem isegi toimib. Paruku ainult seni, kuni midagi ei juhtu.

Kuidas toimida?
-         jäta meelde: suurim kiirus õuealal on 20 km/h (kui ei olda jalakäijate vahetus läheduses)
-         sõites õuealamärkidega tähistatud majadevahelises rajoonis, kus tänavad puuduvad, jälgi eriti tähelepanelikult  iga maja nurga tagust. Kui keegi paremalt läheneb, anna teed!

RAUDTEEÜLESÕIDUKOHAD

Osa ületuskohti on tõkkepuuga, osa fooridega, osa mõlemaga ja osa neist ilma. Kõigil neil on aga rööpad, mis omakorda ristuvad sõiduteega erinevate nurkade all.
Kuidas neid ületada, on sulle õpetatud. Sellega on aga mõningatel juhtudel üle pingutatud ning seetõttu tarbetult vastassuunavööndisse sõidetud. Ületamise soovitus ”võimalikult risti” ei tähenda seda, et see peaks igal juhul just 90° ehk täpselt täisnurga all toimuma. Piisab ka vähemast.
Kõige sagedamini esinev viga on see, et ületuskoht läbitakse veendumata,  kas raudteesõiduk läheneb.

Kuidas toimida? 
Lähenedes raudteeületuskohale, jälgi eelnevalt olukorda. Ka seal, kus raudteesõidukid väga harva sõidavad. Kui sa aga mingil põhjusel seda ei teinud, siis ära hiljem sellist juttu eksamineerijale räägi, et vaatasid silmanurgast. Parem on viga tunnistada, eksamitulemus ei pruugi alati sel juhul olla negatiivne. Selle ”silmanurgast vaatamise” jutuga aga kipub olema. Kuna selge nägemisteravus on vaatevälja keskel, siis pöörab inimene sinnapoole pea.  Taga sõites on väga hästi näha, kuhupoole kiiver koos peaga liigub. Pööra pead enne raudtee ületamist, mitte juba rööbastel olles, nagu tihti juhtub. See mõjub koomiliselt.

Veel üks näitlik viga: mootorrattur lähenes Hiiu raudteeülesõidukohale. Ülesõit suleti ja eksaminant jäi esimesena  enne tõkkepuud seisma. Nii kui tõkkepuud avanesid, hakkas sõitma, ootamata ära fooritule kustumist. Eksam lõpetati.

Kuidas toimida?
Kui juba nii kaua ootasid, siis oota  veel mõned sekundid, kuni foorituli kustub, sõltumata sellest, et vastutulev sõiduk kohe sõitma hakkab. Ära jälgi teda, vaid foorituld! Pikemaajalisel ootamisel seiska mootor.
Seoses viimase teemaga olen täheldanud üht omapärast asja. Hiiu ülesõidul toimivad pea kõik juhid nii, nagu eelpool kirjeldatud juhikandidaat. Samas näiteks Muuga sadama ja Aegviidu ületuskohtades ootavad juhid alati fooritule kustumist. Sellele, miks see nii on, jään paraku vastuse võlgu.

MUUD VÕIMALIKUD SEGAJAD

Eksamisõit on seni kulgenud edukalt. Ilm on hea ja vigu pole tehtud. Ka eksamineerija paistab tore mees olevat. Äkitselt märkate, et teie poole tormab raevunult koer ja ilmselt mitte heade kavatsustega. Seda tuleb aegajalt ette. Koerad ei salli millegipärast pöörlevaid, veel vähem pöörelevaid ja põrisevaid asju.

Mida ei tuleks teha?
-         ei ole mõtet lasta koeral end pureda, isegi mitte positiivse eksamitulemuse pärast
-         ei ole mõtet kiivrivisiiri üles tõsta, naeratada ja ”kutsatada”. Vaevalt, et teie sõprusest sel korral midagi välja tuleb.
-         veel rumalam oleks hakata koera jalaga togima või püüda teda lüüa. Koerale te pihta ei saa, samas võite aga ise väga kergelt kukkuda.

Kuidas toimida?
Püüdke koer üle kavaldada. Nähes lähenevat koera, võtke hetkeks kiirus alla. Koer muudab oma suunda, tema lähedale saades aga kiirendage. Koer satub hetkeks segadusse ja enamasti see mõjub.

SUHTUMINE KAASLIIKLEJATESSE

Tihti kasutakse suhtlemisel kaasliiklejatega sõna liiklusviisakus. Mis asi see selline ja kas seda üldse on?
On liiklustegelasi, kes väitnud, et liiklus ja viisakus on täiesti erinevad, s.t. teineteisega mitteseonduvad mõisted. Ja et, liikluses ei ole viisakust vaid ainult vastastikune ettevaatus. On ka vastuväitjaid. Kellel õigus, polegi ehk nii oluline. Omalt poolt tahaks öelda seda, et kunagi ei maksa liikluses viisakusega liialdada. Kui loobud mingil põhjusel oma eesõigusest, kontrolli esmalt, kas see on ohutu.

Juhtusin aastaid tagasi pealt nägema üht liiklusõnnetust Tartu maanteel. Tselluloosi mäest alla tuli kahel rajal autode vool. Üks vasakul rajal olevatest autojuhidest otsustas seisma jääda, et võimaldada vastutuleval sõidukil sooritada vasakpööret. Miks mitte teha head, pealegi oleks ta enne bussijaama poole pööramist foori taga seisma jäänud. Asi lõppes liiklusõnnetusega, kuna mäest alla sõitev juht, kes esimesel rajal sõitis ei näinud varjatuse tõttu vasakpöörajat. Viimane aga omakorda ei näinud vastutulevat sõidukit. Rumal õnnetus, mis oleks välditav, kui ükski kolmest liiklejast oleks käitunud teisti.

Vastupidine näide: juhid seisavad vahetult üksteise taga Pärnu maantel, peale Nõmme raudteeületuskohta. Ilmselt oli tõkkepuu eelnevalt suletud. Nõmme keskuse poolt tulev sõiduk tahab pöörata vasakule, näit. Idakaare tänavale. Mida on tal teha? Pöörata pole
võimalik, ootama jääda ka mitte, kuna taganttulevad sõidukid tast mööda ei mahu. Tulebki selle asemel, et koju sõita, minna kusagile mujale.

Kuidas toimida?
Kui sõidate liiklusvoolus, kus tuleb tihti seisma jääda (ummik, foorid jne), ärge peatuge alati teise sõiduki taga. Jälgige ka ümbrust (vöötrajad, võimalikud sissepööramiskohad), mitte ainult eessõitva sõiduki tagaosa.
Kui need esmased nõuded täidetud, ei saa keegi teile ette heita puudulikku suhtumist kaasliiklejatesse. Kui aga tahate mingil põhjusel loobuda oma sõidueesõigusest, pole see keelatud, kui olete täielikult veendunud selle ohutuses.
Sellega ei maksaks aga üle pingutada.

RINGRISTMIKUD

Lähtudes senisest motoõppe praktikast, pean tõdema, et peaaegu pooled Tallinna autojuhid ei oska ringristmikke õigesti läbida.  Ringristmike läbimise õpetusega siinkohal tegelema me ei hakka. Tulge motokoolitusele ja teeme asja põhjalikult selgeks!

Mõned asjad siiski.
Olen märganud, et antud ristmike mittemõistetavusel on kaks peamist põhjust.

Esimene põhiviga: ringristmikku kujutatakse ette mingi liiklusvälise elemendina, mis on aga vale. Kujutada tuleks seda täiesti tavalise ristmikuna, kus nn ringtee on otsetee, millele järjest suubuvad paremalt poolt tänavad.
Näiteks, sõitke Balti jaama poolt mööda Tehnika tänavat parempoolsel rajal Rohu tänava ristmikuni. Sinna jõudnuna vaadake märki ”Suunad ja rajad”. Parem rada pöörab ainult paremale, teiselt rajalt võib pöörata nii paremale kui ka otse sõita. Nüüd kujutage ette, mis juhtuks, kui teist vasakul olev auto pööraks paremale, teie aga sõidaksite samal ajal otse.
Mida teha, et seda ei juhtuks?
Te olete sunnitud pöörama paremale Rohu tänavale.
Mida oleks tulnud teha, et võinuksite otse sõita?
Kasutada vasakut rada.

Nüüd minge ringristmikule. Näiteks, lähenege mööda Akadeemia teed TTÜ ringristmikule ja jätkake seal sõitu mööda paremat rada kuni Sõpruse pst. ristumisalani. Vaadeke eelnevat märki ”Suunad ja rajad”. Parem rada pöörab ainult paremale, teiselt rajalt võib samuti pöörata paremale või sõita otse, st mööda ringi edasi. Kujutage ette, mis juhtuks, kui teist vasakul asuv auto pööraks paremale Sõpruse pst-le, teie aga sõidaksite samal ajal otse edasi.

Mida teha, et seda ei juhtuks?
Te olete sunnitud pöörama paremale Sõpruse pst-le.
Mida oleks pidanud tegema, et võinuksite sõita otse s.t. edasi?
Kasutama vasakut rada.
Kas leidsite juhi tegevuses mingi erinevuse nende kahe näiteks toodud koha vahel?

Teine põhiviga:
Püütakse sõidu ajal hinnata objektide kaugust, kui ka määrata nende vastastikkust asetust teineteise suhtes.
Näide: juht läheneb mööda Akadeemia teed TTÜ ringristmikule parempoolsel rajal. Tal on vaja väljuda teisest ristmikule suubuvast teest, ehk siis Sõpruse puiesteele. Esimene ”nooltega märk”, mida ta juba kaugelt märkab, näitab, et parempoolne rada pöörab ainult paremale. Juht hakkab n-ö. iga hinna eest vasakule ümberreastuma, kartes, et on sunnitud pöörama Nõmme poole. Tegelikult ei asu märk enne ristmikku vaid Ehitajate teega kohakuti, määrates seega sõidusuunad järgmisele, seega Sõpruse pst-e ristumisalale.
Inimesed enamasti ei tea, et silm ei hinda kaugust täpselt, eriti siis, kui ise liigutakse, hinnatav objekt on liikuv või siis mõlemad variandid.

Selgituseks:
Miks sõidetakse Nõmme keskuse poolt tulles tihti enne Hiiu raudteeülesõidukohta kõrvalteelt peateele (raudteeületuskohast tulevatele) ette, kuigi enne ristmikku asub märk ”Anna teed”? (Märk ”Peatee” on vahetult peale ristmikku)  Juht ei hinda kaugelt kahe objekti (vaskult Hiiu ülesõidutee, paremalt peale ristmikku olev peateemärk) omavahelist nihet liikumisel, seega tundub eemalt vaadatuna, et peateemärk asub enne ristmikku.

Antud juhul on õnnetust soodustavateks teguriteks  teemaväliselt veel asjaolu, et kuni antud ristmikuni olid kõik ristuvad-suubuvad teed kõrvalteed ning see, et peateemärk on pindalalt suurem kui ”Anna teed” märk ja seetõttu esmalt märgatav. Ja ka see, et vasakpöörde rajal olevad kõrgemad sõidukid varjavad ülesõidukoha.

Ohutumaks saaks antud ristmiku muuta informatiivse tähendusega ”Peatee” märgi eemaldamisega ja märgi ”Anna teed” eelneva dubleerimisega koos lisatahvliga ”Kaugus objektini”. (Sarnaselt Akadeemia teel enne trollide lõpp-peatust asuvate märkidega.)

Kuidas toimida?
Lähenedes eemalt ringristmikule, ära püüa visuaalselt hinnata liiklusmärkide ”Suunad ja rajad” asukohta väljasõiduteede suhtes. Heida pilk sinna, kus asetsevad märgid ”Anna teed” ja ”Ringristmik”. Kui nendega koos ei asu sõidusuundi näitavat märki, siis seda enne ristmikku ei ole. Ehk siis, esimese ristuva tee kohta ei ole sel juhul sõidusuundi radadelt ette antud. Ühegi (ilma teatava lisatahvlita) liiklusmärgi mõju, kohustus või keeld ei kehti enne tema paigaldamiskohta

ASULAVÄLINE TEE

Aegajalt kontrollitakse sõitu ka asulavälisel teel: käitumist kurvides- millal alustate ja kus paiknete kurvis enne kallet, läbite te kurvi ennast pidevalt korrigeerides või mitte. Peamiselt jälgitakse sõidukiirust. Viimase juures on huvitav ära märkida üht põhilist vastuolu tavaliikluse ja sõidueksami vahel: kui tavaelus tekkib juhtidel asulavälisel teel probleeme kiiruse ületamisega, siis eksamil just vastupidi, liikluse takistamisega.

Algajad juhid ei pane sageli tähele märki ”Asula lõpp”, sest ta on paigaldatud vasakule poole teed. Lisatahvleid kiirust piiravate märkide all ei ole vahest märganud ka praktikat omavad juhid. Näiteks, Tabasalu mäest alla sõitnud, asub enne Tiskret 70km/h kiirust piirav märk lisatahvlil näidatud mõjupiirkonnaga 500m. Vahel juhtub, et eksamineeritav sõidab aga 70-se tunnikiirusega terve edasise Rannamõisa tee, takistades liiklust.

Kuidas toimida?
-         väldi teeääri
-         kurvides sõida nii nagu koolis õpetati.
-         jälgi lisaks liiklusmärkidele ka nende all olevaid lisatahvleid.
-         ära soodusta lubatust aeglasema sõiduga teiste sõidukite ohtlikke möödasõite.
Tea, et kui enamikel (70%) juhtudest saab kannatada möödasõitja, siis (30%) möödasõidetav.
Küllalt arvestatav protsent, meenutamaks seda, et sõidad mootorrattal.