Mootorrattaga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest, turvariietus ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust (nõuetele vastav ja sobiva suurusega motokiiver, mootorratturi saapad või muud kinnised hüppeliigesekaitsega saapad, mootorratturi kaitsekindad, vähemalt põlve-, õla- ja küünarliigesekaitsmed).

Autoregistri esimese astme ehk platsieksami nõuded ja tingimused on ära toodud avalehel vastava kategooria mootorratta all.

Eksami teises etapis ehk siis tänavasõidus kontrollitakse eksamineerija poolt juhikandidaadi oskusi käsitseda mootorratast ja juhtida seda täiesti ohutult.

Eksamineerija sõidab eksamineeritava taga autoga või mootorrattaga ja annab eksamineeritavale raadio teel korraldusi.

Siinkohal tahaks vastata ka küsimusele, mida ikka ja jälle küsitakse. Kas eksamineerija võib anda liiklusreeglitega vastukäivaid korraldusi? Ei või. Olen koolitusega tegelenud üle 30 aasta ja selle aja jooksul osalenud arvukatel eksamitel. On olnud üksikuid juhuseid, kus minu arvamus eksami tulemi suhtes pole eksamineerijaga ühtinud, aga seda, et eksamineerija oleks andnud n-ö. vale korralduse, pole olnud. Niisiis, ärge neid jutte uskuge! Sellised jutud on tulnud osalt sellest, et inimene ei taha teistele tunnistada, et viga oli temas. Teisalt sellest, et eksamineeritav on korraldust valesti tõlgendanud. Näiteks, sõidab eksamineeritav peatumiskeelumärgi mõjupiirkonnas ja talle antakse korraldus ”Peatuge, kus võimalik”. Seda korraldust tulebki mõista: peatuge, kus liikluseeskirja järgi on lubatud. Sel juhul tuleks peatuda vasakul pool teed, kui see on liikluseeskirjas lubatud või esimesel võimalusel peale märgi mõjupiirkonna lõppu. Kui aga korraldust tõlgendatakse kohese peatumisnõudena, võib eksamitulemus olla negatiivne.

Eksamineerijad peavad hindama hulgaliselt eksamineeritava oskusi. Kõiki üles lugeda pole vajadust, aga mõned näited: kontrollitakse tähelepanelikkust, sõiduõiguse kasutamist ja teeandmist, sõiduki asukohta teel, kiirust ja selle kohandamist vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele, liikluskorraldusvahendite jälgimist ja täitmist, juhi märguandeid ja nende õigeaegsust, käitumist raudteeülesõidukohal, kiirendusrajalt liiklusvooluga liitumist jne.

Eksami lõpus teeb eksamineerija kokkuvõtte tulevase juhi oskustest liigelda ohutult.

Valdav enamus juhikandidaatidest sooritab eksami esimesel katsel. Paraku on ka neid, kes ei soorita, kusjuures eelnevat autojuhistaaži on aastaid, liiklusreegleid tuntakse ja ka mootorratta käsitsemine on vajalikul määral omandatud. Eksitud on aga kõigis eelnimetaud põhiasjades, mida kontrollitakse. Praktika näitab, et eksimise põhjused on küllaltki samad ja tüüpilised. Samas on need vead enamalt väga lihtsalt välditavad .

Kui te pole endas kindlad, võiksite enne sõidueksamit läbi lugeda „põhivead sõidueksamil” ja “põhivead teooriaeksamil“.